Saturday, January 19, 2013

Pekka Himanen - Häkkerieetika ja informatsiooniajastu vaim



Raamatul on koguni kolm autorit: Linus Torvalds, Manuel Castells ning Pekka Himanen. Viimane neist on kirjutanud raamatu kandvama osa.
Sissejuhatuseks räägib (ettekanne kuskil seminaril) Torvalds enese tööeetikast ja tulevikunägemustest. Räägitust kumab läbi tugev programmeerija hing. Torvalds teeb tööd mis talle meeldib ja teeb seda hingega, lisaks on Linuxi lugu toonud talle ka laialdase tuntuse ja palju isiklikke tutvusi. Vast huvitafaim mõte Torvaldsilt oli see, et elu peaks olema F^3 ehk Food (toit), Friends (sotsiaalsus) ja Fun (töö või siis laiemalt lõbu sellest mida iganes sa ette võtad).
Raamatu kandva osa autor on Himanen. Himanen näikse pidavat suisa avalikku vimma Max Weberi ja Benjamin Franklini kirjeldatud-soovitatud protestantliku kapitalismi meelelaadiga. Ehk siis töö on protestantliku moraali järgi eesmärk iseeneses ja inimese päriskohus - Jumalale meelepärane olemiseks peaks inimene keskenduma võimalikult tootlikule ja usinale tööle. Franklin seab kõrvale ka raha (ilmselt ka sellega kaasneva positsiooni ja mõjuvõimu) ihalemise - kõige tähtsam on teenida palju raha. Himanen toob alternatiiviks häkkerieetika. Häkkerieetika impulsse otsib ta nii akadeemilisest, sotsiaalsest kui ka tööelust. Ühisnimetaja võiks ehk olla juba Torvaldsi mainitud fun ehk lõbu töö tegemisest. Juhtimisteooriad räägivad juba ammu, et palk saab olla vaid lühiajaliseks motivaatoriks. Pikas perspektiivis hindavad inimesed väljakutseid ehk siis huvipakkuvat tööd. Viimane kehtik küll vaid nö loovtöö puhul. Soovitan soojalt kuulata vaadata mida karjäärinõustaja Dan Pink on ühes TED talk'idest rääkinud (http://www.youtube.com/watch?v=rrkrvAUbU9Y).
Mulle jääb natuke selgusetuks, miks peaks enda tööd ja kutsumust hindavat inimest või kildkonda nimetama just häkkeriteks. Infotehnoloogia ja informatsiooni ajastuga paratamatult kaasneb ka üldine keerukuse kasv (ehk väljakutseid on üha rohkem ja rohkem) - see pakub soodsa pinnase loovaks tööks. See, et ka infotehnoloogide hulgast on sirgund kontingent kes on insipireeritud tööst (väjakutsest) enesest, näeb selles vahendit maailma paremaks muuta (failed promise of 70'es?), ei ole minu arvates nii unikaalne, kui seda Himaneni käsitluses lugeda võime. Mulle meenub Tedd Bensoni kirjeldused sellest, kuidas ta oma karjääri alustas töölisena puitkarkass (ilmselt enamus Eesti põllumaju, on ehitatud puitkarkassina - odavalt ja kiiresti) ehituses. Peamiseks suhtlusvahendiks oli F* sõna. Sealt edasi sattus ta aga traditsioonilse pruss-tala (inglk timber frame, saksak fachwerk) süsteeme ehitava meistrimehe juurde. Viimane suutis peast tsiteerida R Yate'si tsiteerida ning tundis suurt uhkust enda valitud elukutse üle.
 Aastal 2001 oli Bill Gates veel Microsoftis tegev. Himanen pilab teda nii kuis oskab. Microsoft ja Gates on justkui sarviline saatan (või siis mungakloostri juht) kes rabab vaid ühe eesmärgi nimel – ja selleks on raha. Võrdluseks toob muuhulgas Mitch Kapori ja Sandy Lerner’i kes on enda raha kasutanud heategevuslikel eesmärkidel. Huvitav oleks teada, mida ütleks Himanen nüüd, kui Gates on koos abikaasaga asutanud „Bill & Melinda Gates Foundation” mis eelkõige tegeleb hariduse jagamisega kolmanda maailma riikides.
Raamatu lõpetab Castells. Pean tunnistama, et Castellsi mõttekäike oli pisut raske ja isegi võõrastav jälgida. Nõustun temaga selles osas, et mitmekesisemas infoajastu keskkonnas omab tähtsat positsiooni paindlikkus ja õpivõime. Castellsi kirjeldus aga kipub minu arvates olema pigem Himaneni protestantliku eetika kanti – ehk tähtsamaks jääb ikka raha ja süsteemis ellujäämise nimel tõmblemine. Need kes rattast välja astuvad on fundamentalistid ja naivistid. Miskipärast meenus mulle korduvalt A Huxley “Hea uus ilm” juhtmõte – inimesed on õnnelikud siis, kui nad tahavad teha tööd, mida nad on lihtsalt sunnitud tegema. Sellise ühiskonnakorralduse realiseerumiseni aga minu arusaamist mööda me niipea ei jõua. Nutitelefonita inimene võib ju mõjuda veidrikuna, kuid nii IT kui ka muus vallas on ilma selleta võimalik olla produktiivne ja enda tööst innustunud.

Wednesday, January 16, 2013

IT tugilahendus



Sellenädalane teemas oli palutud rääkida mõnest IT tugilahendusest puudega kasutajatele. Kui google’sse toksida IT tugilahendus, saame vasteks peamiselt ITSEPA blogipostitusi.  Leidsin ka Tallinna puuetega inimeste koja 2006 aastal koostatud raporti-uuringu. Tulemuste põhjal võiks öelda, et vähemasti aastal 2006 aastal oli suuremaks probleemiks teenuse kättesaadavus või informatsioon võimalikest tugiteenustest (suure tõenäosusega on nende 47 kasutaja hulgas, kes väidetavasti saavad hakkama ka ilma tugilahendusi kasutamata inimesi, kes võiksid enda elukvaliteedi tõstmiseks mõnda IT lahendust või arvutit üldisemalt siiski kasutada). Selmet rääkida järjekordsetest IT vidinatest oleks võibolla tähtsam puudega inimesi juba olemasolevate vahendite kasutamises aidata-juhendada. 
http://www.tallinnakoda.ee/site/data/raport_311206.pdf

Aga olgu nii, et saab tähelepanu ka mõni vahva uus vidin. Leidsin sellise toote nagu Widgit „Communicate: Ideas“. Tarkvarast võiks olla abi näiteks düsleksikutele. Esiteks saab seda kasutada õppevahendina objektide vaheliste seoste õppimiseks. Samas on see mingil määral kindlasti kasutatav ka „mind map“ programmine ehk siis üldplaanis projekti kaardistamiseks.
http://www.widgit.com/products/ideas/index.htm