Arvustus P.Himanene 2004 raportile

Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile

Harta 12 ja Presidendi kokku kutsutud ümarlaua valguses tundub Himaneni raport olevat veelgi relevantsem tänasel päeval. Haridustöötajate, arstide streigid justkui osutaks, et raportist möödunud 8 aasta jooksul on Eestis mõned vajalikud muudatused jäänud tegemata või ei ole need sisuliselt toimima hakanud.  Huvitav kokkusattumus seegi, et juhtusin hommikul Memokraadi blogi lugema (sattun sinna pigem harva)kus D.Vaarik kirjutab M.Castells’I ainetel – sama nimi käib läbi ka Himanendi tööst.

Raport toob välja immigratsiooni positiivsed küljed, kuid ei mainita negatiivset. Saksamaa, Prantsuse ja UK näidete varal 20ndast sajandist põhjal võib öelda, et immigrandid ei käitu alati ratsionaalselt. Immigrant võib aga me ei saa eeldada, et on valmis uude ühiskonda sulanduma ning selle norme aktsepteerima. Eriti juhul kui tegemist on sõja või keerulise olukorraga arenguriigist pärit immigrantidega siis nende esmavajdus on eelkõige ‘rahulikult elada’. Selline suhtumine aga on väga kerge viima kildkonnastumise sealt edasi vaesumise ja slummistumiseni. Saksa türgi kogukond on hulka tagurlikum ja ühiskondlikult passiivsem kui seda on Türgis elavad kohalikud. Poliitika võib tolerantsi soosida aga lühikese ajaga pole võimalik inimeste baasväärtusi ja eesmärke ümber muuta. Siit kriitikast ei tasu kindlasti välja lugeda natsionalismi meelsust. Nõustun, et rahvusvaheline suhtlus ning ka immigratsioon on vajalikud ja peab olema võimalikult lihtne aga ‘piirid valla kõigile’ on pisut lühinägelik poliitka.

Tehnoloogiahariduse rahastamine. Eestis toimus tiigrihüpe kuskil 90’ndate keskpaigas. Teadmistepõhine majandus ja Eesti IT ime pakub kõneainet tänagi. Samas on IT haridus selgelt liiga raskesti kättesaadav. Muidu ei kostaks Webmedia, Skype ja teiste Eesti suurtegijate suust, et kui palju on töökäsi ikka veel puudu. Enam vähem korralikku IT alast kõrgharidust saab 2’est riiklikust ja 1’est erakoolist. Diplomiõpe kaugõppe vormis on kättesaadav vaid IT kolledzhist.  Ehk siis "elagu tehnoloogiapõhine majandus" on tore sloogan aga haridusesse raha ja vahendite paigutamisega on nii nagu on. Kui minna veelgi kaugemale – põhi ja keskkooli, siis praegune hariduse arengukava soosib pigem veelgi suuremaid klasse ja veelgi suuremaid koole. See on lühinägelik, kui meil on puudu inimresursse siis koolitagem neid, kui rahalisi vahendeid siis tuleb need leida. Suurem õpilaste arv ühes klassis ei saa kasvõi Soome võrdluse (1) varal õppe kvaliteedi mõttes olla kuidagi parem väiksemast. Praegune poliitretoorika puhkab minu arvates loorberitel – Eesti IT kogukond suudab nii mõndagi (nii innovatsiooni kui SKP osas) aga tulevikku suunatud investeeringuid riigi poolt on raske näha. Siinkohal ei taha ma muidugi raha võrdsustada saadava tulemusega aga kokkuhoid hariduses ei saa olla pikaajaline strateegia.

Digest of Education Statistics 2004, Table 163; SAT scores, Digest of Education Statistics 2004

Lõpetuseks, Himanen et al ajasid õiget juttu 2004 aastal ning sama kehtib ka täna. Vähemasti Eestis on aga tehtud muudatusi juba raskem ette näidata või siis näiteks hariduse koha pealt näiksime suisa vastuvoolu ujuvat.

(1) http://www.huffingtonpost.com/leonie-haimson/post_1650_b_816043.html
viimati vaadatud 22 november, 2012

CC litsentsid, kas vastus kõigele?

Creative Commons litsentsid nägid ilmavalgust 2002 aastal. Eesmärgiks oli läbi lihtsamini kättesaadava informatsiooni võimendada tehnoloogia ja üldisemas mõttes kultuuri edasist arenemist.(1)

Aastal 2005 avaldas Ameerika industriaal-rock bänd Nine Inch Nails CC litsentside alusel järjestikku mitu albumit. Bändi juhtfiguurist, Trent Reznorist räägiti järgnevatel aastatel, kui ärigeeniusest ja mehest kes muutis muusikaäri maailma. Albumit olid internetist vabalt alla laetavad ning kuulajatele pakuti võimalust lugude partiisid remixdes kasutada. (2) Suurte plaadifirmade alla kuuludes on selline võimalus üldiselt välistatud, pigem harrastatakse ilma loata remikside tegijate kohtusse kaevamist.(3) Sõltumata sellest, kas jäljendatakse Reznori’t või mitte aga CC litsentsi alusel kättesaadava muusika hulk kasvab iga aastaga.

Aasta 2012 septembris aga teatas Trent Reznor, et tema juba mõnda aega tegutsenud bänd How To Destroy Angels tegi lepingu Columbia Records plaadifirmaga. Reznor selgitab, et iseseisvalt tegutsedes on raske murda uutele turgudele. Artistina ei taha ta kulutada liialt energiat otsimaks iga riigi/turu jaoks sobilikke kanaleid. (4) Raske on talle siinkohal vastu vaielda, ilmselt vähemasti muusikatööstuses näeme tulevikus sümbioosi erinevatest CC litsentsidest ja traditsioonilistest lepingutest plaadifirmadega. 

Myspace (asutatud 2003),Youtube (asutatud 2005), Bandcamp (asutatud 2008) keskkonnad on minu arvates tekkinud paljuski CC vaimust kantuna.  Kui mitte muud, siis vähemasti on artistidel rohkem valikuid, kus ja kuidas enda muusikat müüa või kättesaadavaks teha ning millistel alustel. Samas peab nentima, et teatud kvaliteedipiirist on iseseisvalt ja ilma rahalise toetuseta raske edasi liikuda. Teisisõnu - CC's tuleks näha ühte võimalikest regulatsioonidest ent ilmselt ei saa see olema vastus kõigele.

(1) http://creativecommons.org/about

(2) http://wiki.creativecommons.org/Case_Studies/Nine_Inch_Nails_The_Slip

(3) http://www.metro.co.uk/music/850693-black-eyed-peas-being-sued-over-shut-up-remix-by-george-clinton

(4) http://www.echoingthesound.org/community/threads/1123-An-Evening-with-David-Byrne-and-Trent-Reznor-in-Los-Angeles

3 ebaõnnestumist IT ajaloos

Kirjeldaksin kolme IT lahendust mis oma esialgseid eesmärke kõige paremini ei ole täitnud. Siinkohal ei hakka ma välja tooma lauslollusi või selgelt üle oma aja võimete käinud ideid, vaid tahaksin keskenduda projektidele mis siiski olid väga olulised verstapostid üldises IT ajaloos.

NeXT - asutatud 1985 Steve Jobsi poolt. Esialgseks eesmärgiks oli pakkuda arvutit eelkõige üliõpilastele. Jobs sai Paul Bergilt (keemia Nobeli preemia 1980) idee toota pisut suurema jõudlusega arvuti mida saaks kasutada rDNA ja muude sarnaste resurssinõudlike protsesside uurimiseks-õpetamiseks. Lisaks peaks komplekti  hind olema tudengitele vastuvõetavas vahemikus. Jobsi (kes oli 1985 sügisel sunnitud Apple'st lahkuma) silmis pidi NeXT'ist kindlasti saama kasumlik projekt kuid seda suuresti ei juhtunud. Suuresti ilmselt selle tõttu, et esimese generatsiooni NeXT arvutid olid lihtsalt liiga uuenduslikud (ja kallid) - NeXT 8-24Mb RAM, mitusada mb kettaruumi, samal ajal kui PC,Mac pakkusid vaid mõne Mb RAM'i ja kõvakettaruumi max paarkümend Mb. 1993ndast aastast alates keskenduti hoopiski tarkvara tootmisele. 

Samas ei maksa NeXT i täiesti maha kanda, pakutud opsüsteem ja platvorm ise ei jõudnud küll massidesse, kuid palju NeXT'ist võeti hiljem üle juba iOS, tarkvaraprojekt WebObjects on tänapäevalgi näha iTunesi kaudu. Huvitav seegi tõik, et Wolfensteid 3d ja Doom on kirjutatud NeXT arvutit kasutades. Seega - ärilises mõttes suuresti läbikukkumine kuid panust It tehnoloogia arengusse on vägagi märkimisväärne.

Windows Vista - WinXP uuendusena ilmuma pidanud Windowsi versiooni jõudis turule 4 aastase hilinemisega. Microsofti esialgne plaan oli pakkuda turvalisemat versiooni WinXP'le, kuid projekti süübides oldi sunnitud kogu kood ümber kirjutama. Minu arvates ebaõnnestus Vista suurema turvalisuse seisukohast samuti oli kasutajatele vastuvõtmatud liiga suured nõudmised riistvarale. WinXP tundus enamikule kasutajatest piisavalt standartne ja mugav selmet võtta kasutusele Vista. Minu arvates paranes Microsofti postsioon alles Win7 välja tulekuga 2009 aasta. Positiivse uuendusena mainiksin Vista 'Aero' kasutajaliidest - tol ajal oli tegemist uudse lähenemisega ja kontseptsioon kui selline on kindlasti kulda väärt.

Leonardo Da Vinci aritomeeter – sõltumata sellest, kas Firenze kunstnik taolise masina tõesti projekteeris või siis mitte, tahaksin tõmmata paralleele eesmärkide ja taotlustega meie igaühe elus. Minu arvates suutis Da Vinci küll ideid genereerida, kuid enamasti ei viinud neid lõpule. Olgu see siis suurim pronksist monument (mis eal ei valminud) või maal püha õhtusöömaaeg (mis on maalitud värvidega mida oli lihtsam käsitleda kuid mis aja jooksul tuhmuvad) , igalt poolt kumab läbi rahutu hing, kes vaimustub sama kiirelt kui tüdineb. Olen isiklikult näinud ja isegi tundnud sarnast suhtumist tarkvaraprojektides osaledes – alustada on lihtsam, kui lõpule viia.