Harta 12 ja Presidendi kokku kutsutud ümarlaua valguses
tundub Himaneni raport olevat veelgi relevantsem tänasel päeval. Haridustöötajate,
arstide streigid justkui osutaks, et raportist möödunud 8 aasta jooksul on
Eestis mõned vajalikud muudatused jäänud tegemata või ei ole need sisuliselt
toimima hakanud. Huvitav kokkusattumus
seegi, et juhtusin hommikul Memokraadi blogi lugema (sattun sinna pigem harva)kus
D.Vaarik kirjutab M.Castells’I ainetel – sama nimi käib läbi ka Himanendi
tööst.
Raport toob välja immigratsiooni positiivsed küljed, kuid ei
mainita negatiivset. Saksamaa, Prantsuse ja UK näidete varal 20ndast sajandist
põhjal võib öelda, et immigrandid ei käitu alati ratsionaalselt. Immigrant võib
aga me ei saa eeldada, et on valmis uude ühiskonda sulanduma ning selle norme
aktsepteerima. Eriti juhul kui tegemist on sõja või keerulise olukorraga
arenguriigist pärit immigrantidega siis nende esmavajdus on eelkõige ‘rahulikult
elada’. Selline suhtumine aga on väga kerge viima kildkonnastumise sealt edasi
vaesumise ja slummistumiseni. Saksa türgi kogukond on hulka tagurlikum ja
ühiskondlikult passiivsem kui seda on Türgis elavad kohalikud. Poliitika võib
tolerantsi soosida aga lühikese ajaga pole võimalik inimeste baasväärtusi ja
eesmärke ümber muuta. Siit kriitikast ei tasu kindlasti välja lugeda
natsionalismi meelsust. Nõustun, et rahvusvaheline suhtlus ning ka
immigratsioon on vajalikud ja peab olema võimalikult lihtne aga ‘piirid valla
kõigile’ on pisut lühinägelik poliitka.
Tehnoloogiahariduse rahastamine. Eestis toimus tiigrihüpe
kuskil 90’ndate keskpaigas. Teadmistepõhine majandus ja Eesti IT ime pakub
kõneainet tänagi. Samas on IT haridus selgelt liiga raskesti kättesaadav. Muidu
ei kostaks Webmedia, Skype ja teiste Eesti suurtegijate suust, et kui palju on
töökäsi ikka veel puudu. Enam vähem korralikku IT alast kõrgharidust saab 2’est
riiklikust ja 1’est erakoolist. Diplomiõpe kaugõppe vormis on kättesaadav vaid
IT kolledzhist. Ehk siis "elagu tehnoloogiapõhine majandus" on tore sloogan aga haridusesse raha ja vahendite paigutamisega on
nii nagu on. Kui minna veelgi kaugemale – põhi ja keskkooli, siis praegune
hariduse arengukava soosib pigem veelgi suuremaid klasse ja veelgi suuremaid
koole. See on lühinägelik, kui meil on puudu inimresursse siis koolitagem neid,
kui rahalisi vahendeid siis tuleb need leida. Suurem õpilaste arv ühes klassis
ei saa kasvõi Soome võrdluse (1) varal õppe kvaliteedi mõttes olla kuidagi parem
väiksemast. Praegune poliitretoorika puhkab minu arvates loorberitel – Eesti IT
kogukond suudab nii mõndagi (nii innovatsiooni kui SKP osas) aga tulevikku
suunatud investeeringuid riigi poolt on raske näha. Siinkohal ei taha ma muidugi
raha võrdsustada saadava tulemusega aga kokkuhoid hariduses ei saa olla
pikaajaline strateegia.
Lõpetuseks, Himanen et al ajasid õiget juttu 2004 aastal ning sama kehtib ka täna. Vähemasti Eestis on aga tehtud muudatusi juba raskem ette näidata või siis näiteks hariduse koha pealt näiksime suisa vastuvoolu ujuvat.
(1) http://www.huffingtonpost.com/leonie-haimson/post_1650_b_816043.html
viimati vaadatud 22 november, 2012
(1) http://www.huffingtonpost.com/leonie-haimson/post_1650_b_816043.html
viimati vaadatud 22 november, 2012