Arvustus P.Himanene 2004 raportile

Pekka Himaneni 2004. aasta raport Soome Parlamendile

Harta 12 ja Presidendi kokku kutsutud ümarlaua valguses tundub Himaneni raport olevat veelgi relevantsem tänasel päeval. Haridustöötajate, arstide streigid justkui osutaks, et raportist möödunud 8 aasta jooksul on Eestis mõned vajalikud muudatused jäänud tegemata või ei ole need sisuliselt toimima hakanud.  Huvitav kokkusattumus seegi, et juhtusin hommikul Memokraadi blogi lugema (sattun sinna pigem harva)kus D.Vaarik kirjutab M.Castells’I ainetel – sama nimi käib läbi ka Himanendi tööst.

Raport toob välja immigratsiooni positiivsed küljed, kuid ei mainita negatiivset. Saksamaa, Prantsuse ja UK näidete varal 20ndast sajandist põhjal võib öelda, et immigrandid ei käitu alati ratsionaalselt. Immigrant võib aga me ei saa eeldada, et on valmis uude ühiskonda sulanduma ning selle norme aktsepteerima. Eriti juhul kui tegemist on sõja või keerulise olukorraga arenguriigist pärit immigrantidega siis nende esmavajdus on eelkõige ‘rahulikult elada’. Selline suhtumine aga on väga kerge viima kildkonnastumise sealt edasi vaesumise ja slummistumiseni. Saksa türgi kogukond on hulka tagurlikum ja ühiskondlikult passiivsem kui seda on Türgis elavad kohalikud. Poliitika võib tolerantsi soosida aga lühikese ajaga pole võimalik inimeste baasväärtusi ja eesmärke ümber muuta. Siit kriitikast ei tasu kindlasti välja lugeda natsionalismi meelsust. Nõustun, et rahvusvaheline suhtlus ning ka immigratsioon on vajalikud ja peab olema võimalikult lihtne aga ‘piirid valla kõigile’ on pisut lühinägelik poliitka.

Tehnoloogiahariduse rahastamine. Eestis toimus tiigrihüpe kuskil 90’ndate keskpaigas. Teadmistepõhine majandus ja Eesti IT ime pakub kõneainet tänagi. Samas on IT haridus selgelt liiga raskesti kättesaadav. Muidu ei kostaks Webmedia, Skype ja teiste Eesti suurtegijate suust, et kui palju on töökäsi ikka veel puudu. Enam vähem korralikku IT alast kõrgharidust saab 2’est riiklikust ja 1’est erakoolist. Diplomiõpe kaugõppe vormis on kättesaadav vaid IT kolledzhist.  Ehk siis "elagu tehnoloogiapõhine majandus" on tore sloogan aga haridusesse raha ja vahendite paigutamisega on nii nagu on. Kui minna veelgi kaugemale – põhi ja keskkooli, siis praegune hariduse arengukava soosib pigem veelgi suuremaid klasse ja veelgi suuremaid koole. See on lühinägelik, kui meil on puudu inimresursse siis koolitagem neid, kui rahalisi vahendeid siis tuleb need leida. Suurem õpilaste arv ühes klassis ei saa kasvõi Soome võrdluse (1) varal õppe kvaliteedi mõttes olla kuidagi parem väiksemast. Praegune poliitretoorika puhkab minu arvates loorberitel – Eesti IT kogukond suudab nii mõndagi (nii innovatsiooni kui SKP osas) aga tulevikku suunatud investeeringuid riigi poolt on raske näha. Siinkohal ei taha ma muidugi raha võrdsustada saadava tulemusega aga kokkuhoid hariduses ei saa olla pikaajaline strateegia.

Digest of Education Statistics 2004, Table 163; SAT scores, Digest of Education Statistics 2004

Lõpetuseks, Himanen et al ajasid õiget juttu 2004 aastal ning sama kehtib ka täna. Vähemasti Eestis on aga tehtud muudatusi juba raskem ette näidata või siis näiteks hariduse koha pealt näiksime suisa vastuvoolu ujuvat.

(1) http://www.huffingtonpost.com/leonie-haimson/post_1650_b_816043.html
viimati vaadatud 22 november, 2012