Alles peab jääma korrektsele autorile viitamine.
(Arvo Pärt ei tohiks väita, et tema on W A Mozartiteoste autor).
Raske vastu
vaielda. Samas rocki ajalugu (2) tunneb mitmed juhtumeid kus teadmatult
(õhtumaade muusikas on meeldivakõlaliste akordijärgnevuste arv ju ikkagi
piiratud!) on kirjutatud helindeid samadele akordidele. Kas on tingimata vaja
selliseid kaasusi üldse arutlusele võtta. Oleks bluesimehed pentatoonika
patenteerinud, käiks praegune rock muusika austaja hoopis harfi helide saatele
tukka loopimas.
Mitte ärilistel eesmärkidel meedia vahetus ei tohi
olla karistatav
Jällegi, üldiselt
tundub õige jutt. Samas aga tahaks küsida, kas see, et keegi Ants Tants
maarjamaalt sikutab kuskilt torrentist Hollywoodi masstoodangut on kindlasti
väärtus mida ilmtingimata peab kaitsma. Võibolla Ants läheks järjekordse juba
ettearvatava stsenaariumiga kogupere filmi asemel kohalikku kultuurimajja
memmedega rahvatantsu vihtuma. Viimane oleks nii füüsilisele kui ka sotsiaalsele
tervisele kindlasti kasulikum.
Autorikaitse piirangud kehtiks 20 aastat
Tahaks küsida, et
miks just 20. Praegu kehtiv 70 aastat on ilmselgelt liiga pikk. Loomeinimeste pensionipõlve
kindlustamiseks leiaks vast paremaid vahendeid. Popkultuuri kontekstis on aga
20 aastat samahea kui kiviaeg – teisisõnu tore ja nostalgiline vaadata. Minu
arvates võiks autorikaitse kehtida vast 5-10 aastat, see vastaks täpsemalt
perioodile mil üks või teine kultuuritoodang
aktuaalne on.
Autorikaitse taasuuendamine 5 aasta pärast,
remikside-töötluste legaliseerimine ning DRM keeld
Kahe käega nõus.
Autorid on minu arvates enda seisukohad piisavalt selgelt välja toonud ning
vastu vaidlema siinkohal kindlasti ei hakkaks.
Võimalik, et 20 aastat on võetud patendi kehtivusaja eeskujul, et saavutada mingit sorti ühtne lähenemine selles vallas. Aga kindlalt ei tea öelda.
ReplyDelete